Pärnu Postijaam

Pärnu postijaam, tänapäeval tuntud kui Trahter Postipoiss, on märkimisväärne arhitektuurimälestis ning üks linna ajaloolistest sümbolitest. Hoone asub Vee tänav 12 ja selle ajalugu ulatub tagasi 1834. aastasse, mil see ehitati tüüpprojekti järgi lihakarniks. Alguses paiknesid kinnistul mitmed väiksemad hooned eraldi, ent kümme aastat hiljem, 1844. aastal, muudeti kogu kompleks Pärnu kuberneri Georg Friedrich von Fölkersahmi korraldusel postijaamaks.

  1. sajandil haldas postijaama Weismannide suguvõsa. Ajaloolane Tõnu Tannberg on oma uurimuses “Ajalugu ei ole kunagi liiga palju” kirjeldanud perekonna saavutusi, sealhulgas ka nende tegevust keiserliku teabe kogumisel. Gustav Carl von Weismann tõusis ametiredelil oma ustavate teenete eest salanõunikuks – toona kõrgeim teenistusaste, mis isegi ületas toonase Liivimaa kuberneri auastme. Postijaam vastas oma aja nõuetele – seal olid hobusetallid, sepikoda, töökojad, eluruumid ja isegi saun.

Tänapäevani on säilinud madala kelpkatusega kivihoone, mille fassaadi ilmestab tüüpiline nelja sambaga portikus. Hoone seinad olid algselt valged ja katus punane, nagu oli kombeks tolleaegsete postijaamade puhul. Mõnda aega pärast postijaama tegevuse lõppemist kasutas hoonet Pärnus baseerunud suurtükiväe kontor.

Trahter Postipoiss

  1. aastal renoveeriti hoone ja seal avati Trahter Postipoiss, mis muutus kiiresti kohalike seas legendaarselt populaarseks. Nõukogude ajal, kui meelelahutusvõimalusi nappis, kujunes Postipoiss oluliseks kohtumispaigaks. Kirjanik Andres Siplane on oma teoses “Introverdi monoloog. Pärnu” meenutanud, kuidas teismelised käisid piimamannergutega tagauksel õlut toomas – sõbralikud töötajad täitsid need vastu rubla.

Postipoissi sisekujunduse on loonud tuntud kunstnik Omar Volmer ning trahteris on tänini säilinud väike lava elava muusika jaoks. Suveperioodil avatakse kaks kaunist sisehoovi – kuninga- ja kirsihoov –, loomulikult tegutseb ka kogu trahter oma täies hiilguses. Asutus on tuntud oma koduõlle Imperaatori poolest. Postipoisi sünnipäeva tähistatakse traditsiooniliselt igal kevadel.

  1. aastal restaureeriti kogu kompleks ning tänapäeval suudab trahter mahutada ligi 280 külastajat. 2015. aastal ohustas ajaloolist hoonet tulekahju, mis puhkes kõrvalasuvas küünis. Õnneks piirdusid kahjustused vaid aias olnud mööbliga ja sisehoovi katuseosaga.

Tänapäeval haldab trahterit OÜ Postihoov, kelle eesmärk on säilitada klassikalise trahteri traditsioone ja taaselustada vana pärli. Pärnu postijaam on jäänud siiamaani üheks Pärnu oluliseks sümboliks.